Túsiniktiń kúıreýi
Áýeli, dúnıejúzilik komýnıkasıalyq dúmpý júzege asty. Bári kútpegen jerden úzdiksiz sóılep shyǵa keldi. Keshegi kúrdeli foto-aýdıo-vıdeo úderister jańa tehnologıalyq qurylǵylar arqasynda, qoldanysy kúrt ońaılandyryldy, jeńildendirildi, yńǵaılandyryldy, basqarý tetikteri aıaqastynan tez arada ońtaılanyp, baǵasy arzandady, bul qurylǵy-qondyrǵylardyń jyldam ári keń taraýyna septigin tıgizdi.
Bir kezde, kenet, buqaralyq aqparat quraldary sheshýshi ról atqara bastady. Pálsapalyq-áleýmettik (gýmanıtarlyq) pánderde qoǵam damýyn óndiris quraldaryna (Karl Marks) qarap emes, komýnıkasıa quraldary (Iýrgen Habermas) arqyly taný maqsaty alǵa tartyldy.
Sóıtip, qoǵamda modern (anyq, naqty, turaqty) áser-yqpaly álsireı bastaǵan kezde, ile-shala jańa qoǵam (tumandy, kúńgirt, qubylmaly) qalyptasa bastady.
Bul qoǵamnyń alǵashqy belgi-sıpattary áýeli uly mádenı ózgeristerden kórindi: gýmanıtarlyq bilimde lıngvıstıkalyq revolıýsıa jasaldy, grafıkalyq tańba fonetıkalyq dybystyń aldyna shyqty, Ferdınand de Sossıýr teorıasy jetekshi tanymǵa aınaldy, tildiń shyǵý teginiń semıotıkalyq teorııasy, gýmanıtarlyq izdenister – pánaralyq shekaralardyń joıylýyna alyp keldi, modern ınstıtýttary birinen soń biri ajal qushty (fılosofııa qazasy, tarıhtyń aqyry, kitaptyń ólimi, óner-mádenıettiń kúıreýi, adamnyń sońy, aqıqattyń joǵalýy).
Sonymen qatar, postmodernızmniń ekonomıkalyq, áleýmettik (Gıddens konsepsıasy: keńistik-ýaqyt túsinigi transformasıasy, ıaǵnı, burynǵy materıanyń ómir súrý formasy tujyrymdamasynan áleýmettik qoǵamdardy qaıta qurý, qurastyrý tetikteri pálsapasyna aýysýy, Bektiń turaqtylyqtan qaýipsizdikti aldyńǵy orynǵa qoıatyn “Táýekel qoǵamy”, Habermastyń til degenimiz tańba uıǵarymy formýlasyna qurylǵan “modernıstik jobasy”) jáne komýnıkatıvtik (Medium is the message) sharttary qalyptasty.
Demek, modern ýaqyt pen keńistikti bolmystyń ómir súrý formasy retinde qabyldasa, postmodern túsiniginde olar áleýmettik kirpishter, ár tarıhı kezeńde ártúrli qaıta qurastyrýshylar mánine ıe bolady.
Mán degenimiz ne?
Ádette, túsinikten mán qalyptasady. Mán – qubylystyń maǵynasy. Kez kelgen nárseniń ómir súrýine shart, ári qajet, ári bar mazmunyn bildiretin, belgili bir ýaqyt ishinde, ózgermeıtin jıyntyq qasıetterin zat mánine jatqyzamyz.
Iаǵnı, qubylystyń máni, mánniń qubylysy bolady.
Birinshi tasty, alǵashqy sýbstansııany tuńǵysh izdeýshilerdiń biri, Demokrıt aıtýy boıynsha, zat pen zattyń máni bir-birinen ajyramaıtyn birtutas qubylys – atomdardan turady.
Platon, kóne grek oıshyly, mán dep sana-sezimge baǵynbaıtyn, máńgi, sheksiz jáne qubylys ataýlynyń alǵashqy keskin-kelbeti, bolmys-bitimi, rýhanı pishini – ıdeıalardy ataıdy.
Arıstotel, mán – zattyń formasy degen oı túıedi. Alaıda, zattyń ózi men máni bir-birine teń emes. Jalpy, bul teorıa maǵan unaıdy. Keıingi dáýirlerde, ǵylym qaryshtap damyǵan zamandary, materıaldyq zattyń qasıeti onyń qurylymyna, ıaǵnı, ishki jáne syrtqy formasyna táýeldi ekeni anyqtaldy. Laboratorıalarda júrgizilgen kóptegen tájirıbeler molekýlanyń qurylymdyq ózgeristeri sapasynyń kúsheıýine nemese álsireýine alyp keletinin kórsetti.
Ortaǵasyrlyq pálsapa kez kelgen sońǵy sýbstansıada ómir súrý barysynda qalyptasatyn mán bolmaıdy, degen pikirge súıendi.
Menińshe, búgingi kúni ólim-jitimniń jıilep ketkeni, qulaý-quldyraýdyń etek alǵany, quryp-joıylýdyń kóbeıgeni, negizinen, mádenıetke, ónerge, qoǵamǵa qatysty emes, kerisinshe solar týraly túsinikterdiń, kózqarastardyń daǵdarysy sıaqty.
Endi, jańa túsinik, jańa konsepsıalar qajet.
Sondyqtan, qazaǵa ushyraǵan rýhanı qubylystardyń ózi emes, kerisinshe, qazirgi zamanda, biz qoldanyp júrgen, ǵasyrlar boıy mánin, maǵynasyn izdegen qubylystar jaıly uǵym-túsinikterimiz ajal qushty.
Aqparattyq qoǵamnyń kózqarasy, pálsapalyq dúnıetanymy turǵysynda qalyptasqan postmodernıstik obrazdar keńistikterde bir-birin sheksiz qaıtalap, túpnusqadan adasty, irge bekitip, qonystanatyn turaqty meken tappady, bári ókinishti aıaqtaldy, alaıda ol oıdan shyǵarylǵan beıne emes edi, postmodern búgingi mádenıettiń hal-ahýaly bolatyn.
Dıdar AMANTAI,
jazýshy
