Otandy súıýdiń úlgisi

Ańshy: «Bul qustyń Otany qaıda eken, zarlaýyna qaraǵanda keremet meken shyǵar, ony bosataıyn da qaıda usharyn baqylap, sol bir ǵajaıyp ólkege baratyn joldy bilip alaıyn» dep oılaıdy. Sóıtip, tordaǵy qusty ushyryp jiberip, sońynan erip otyrady. Qus qozykósh jerge ushyp baryp, jalańash tastardyń ortasynda ósip turǵan kári tobylǵynyń butaǵyna qonady da, shyryldaýyn doǵaryp, shattyqqa bólenedi. Sóıtse, kári tobylǵynyń bir butaǵynda álgi qustyń uıasy, ıaǵnı «Otany» bar eken. 

Demek, Otan degenimiz – týǵan jer, ósken ólke, ata-baba mekeni, halqyń… t.b. búgingi paıymmen aıtsaq – táýelsiz memleketiń. Qazaqtyń daýylpaz aqyny Muqaǵalı Maqataev  Otan-el týraly: 

Men onyń túnin súıem, kúnin súıem,

Aǵyndy ózen, asqar taý, gúlin súıem,

Men onyń qasıetti tilin súıem,

Men onyń qudiretti únin súıem.

Bar jándigin súıemin qybyrlaǵan,

Bári maǵan «Otan!» dep sybyrlaǵan,

Janym meniń keýdemdi jaryp shyq ta,

Boztorǵaıy bol onyń shyryldaǵan.

Otan! Otan! Bárinen bıik eken,

Men ony máńgilikke súıip ótem.

Otandy súımeýińde kúıik eken,

Otandy súıgeniń de kúıik eken, − dep jyrlasa, tamyrshydaı tereń sóz zergeri Qadyr Myrzalıev aǵamyz:

El degende ar qandaı, namys qandaı!

Taý men tasqa soǵylar qarys mańdaı,

El degende, jyǵylǵan jalym turyp,

Aıbattanyp ketemin arystandaı.

Jerim, − deımin ondaıda, elim, − deımin.

Turǵan tustan jarty eli sheginbeımin,

О́zim úshin kúreste jeńilsemde,

Elim úshin kúreste jeńilmeımin, – dep keletin shynaıy jyr shýmaqtary Otan týraly  uǵymdy qazirgi urpaqqa túsindirip, uǵyndyryp, ósken el men týǵan jer úshin kúreste eshqashan jeńilýge bolmaıtynyn, onyń kúnin de, túnin de, aǵyndy ózen, asqar taýyn da, tili men únin de súıýdiń uly qudiret ekenin eske salyp turǵandaı. 

Osy oraıda aıtpaǵymyz qazaq tarıhynda Otandy súıýdiń  eren úlgisi bolar oqıǵalar jeterlik. Mysaly, alashtyń ardageri Álıhan Bókeıhanov óziniń esteliginde Abaıdan ozyq tárbıe kórgen shákirtteriniń biri Kákitaı Ysqaquly jaıly bylaı deıdi: «1906 jyldyń ıanvar (qańtar) aıynda Kerekýden Semeıge qaraı shyqqan meni «ustaıdy» degen habar Semeıge keledi. Omarbek pen Kákitaı meni qashyrtpaq bolyp úsh atpen bir adam jiberipti. Tuzqalaǵa bir kósh jetpeı ustalǵanymdy estip keıin qaıtty. Biraq men ana adamǵa jolyqsam da qashpaq emespin. Men qashsam izdep otrıad shyǵyp qyrdaǵy qazaqty qor qylmaı ma. Abaqtyda bir kisi jatqany jurt qor bolǵannan yńǵaıly emes pe» dep, qaıran Álekeń basyna is túskende qara basyn emes el qamyn oılaǵan ǵoı. 

Sol sıaqty «Qazaq» gazetiniń 1914 jylǵy sanynda bylaı delinipti: «Gazettiń 80-shi sanynda jańa zakon jobasy týraly jazylǵan bas maqala úshin Orenbýrg gýbernıasynyń bas nachalnıgi shyǵarýshyǵa myń jarym som shtraf tóleý nemese úsh aı abaqtyǵa qamaý úkim etedi. Shyǵarýshy Ahmet Baıtursynov gazetaǵa myń jarym som tóleý aýyr bolatynan oılap, 3 aı otyrýǵa rıza bolǵannan keıin 20 oktıabrde keshki saǵat 10-da polısııa abaqtyǵa otyrǵyzdy» deıdi. Qazaqtyń kózi men qulaǵy bolǵan gazettin saqtap qalý úshin Ahań ózi baryp túrmege otyrǵan eken.

Etnograf-jazýshy Seıit Kenjeahmetov: «Bizdiń bala kezimizde Torǵaıda qylaǵaı qyzyl sıyrlar boldy. Júdeýbastaý, turqy kishkene, súti az mal. El bul maldardy baıaǵy ashtyq jyldary Semeı jaqtan aıdalyp kelgen sıyrdyń tuqymy deýshi edi» dep jazady. Uzyn sózdiń qysqasy 1920-21-jyldary Torǵaıda alapat ashtyq bolǵan. Osy tusta Júsipbek Aımaýytov bas bolyp M.Dýlatov, Q.Sátpaevtar Semeı óńirinen myńdaǵan  mal jınap Torǵaıǵa jaıaý jalpy aıdap kelgen. Elge tegin taratyp bergen. Sóıtip eldi ashtyqtan aman alyp qalǵan.

Marqum jazýshy Dıdahmet Áshimhanov bir jazbasynda: «Qazir halyq aldyndaǵy barlyq problema túgel sheshilip bitti me? Bitpese, elim, jerim, tilim, dinim, salt-dástúrim dep jany jalaýlatyp júrer azamattar nege az? Nege sonshama enjar-buıyǵymyz? Ulttyq qan, ulttyq sana, ulttyq namys qalaı salqyndap qalǵan boıymyzda? Budan qutylar jol bireý – ol otanshyldyq sezimdi oıatý, burynǵy ótken zamandaǵy Otandy súıýdiń úlgilerin nasıhattaý» degen edi. Endeshe bizdi kórkeıtetin otanshyldyq bolmaq. 

Beken QAIRATULY,

«Egemen Qazaqstan»