Sotqa silteı salý sán be?
Iá, ol zaman bólek, búgingi dáýirdiń úrdisi basqa deýge bolar. Biraq ulttyq bolmystyń boladysyn el bolǵan tusta elesek, eskersek, den qoısaq, qane. Ásirese qarapaıym jurttyń qamqorshysy delinetin, ádildik surap barǵanda aqıqatyn aıtatyn quqyq salasynyń azamattary jeńildeý isti qaǵazdaǵy zań tarmaǵyna telip otyryp almaı, babalar jolymen halyqtyq saltty nazarǵa alsa, sóıtip túsinistikpen sheshse, az sher shermendege aınalmaı sheshileri anyq. Zaman zańymen ushtasqan mundaı ulttyq qundylyq kóptiń kókeıinen shyǵatynyna ımanymyz kámil. Sonyń bir kórinisі dep osy kúnderi quqyq qorǵaýshylarmen birge qoltyqtasyp jumys istep kele jatqan alqa bıler sotyn aıtar edik.
Jasyratyny joq, quqyq qorǵaý salasyna ekiniń biriniń kóńili tolmaı júrgeni ras. Sot isinde de solaqaılyqtar az emes. Elbasy bıylǵy Joldaýynda bul týraly jan-jaqty aıtyp, qatelikti túzeýdiń jolyn taıǵa tańba basqandaı kórsetti. Polısıanyń jumysy týraly: «Azamattar sanasynda polıseıler jazalaýshy emes, kerisinshe, qıyn jaǵdaıda kómek kórsetýshi degen túsinik ornyǵýy kerek», dese, ádildik týyn ustaǵan sot júıesine qatysty: «Sońǵy jyldary kóp jumys atqaryldy, degenmen basty mindet – sottarǵa degen senimniń joǵary deńgeıin qamtamsyz etý sheshimin tappaı otyr», deı kelip, «Jyl saıyn 4 mıllıon azamatymyz sotta qaralatyn iske qatysady. Buǵan qanshama kúsh pen qarajat jumsalady! Ýaqyt pen resýrstardyń orynsyz shyǵynyn talap etetin artyq sot rásimderi qysqarýǵa tıis. Buryn adamdardyń jeke ózderiniń kelýi talap etilse, qazir ony alystan júzege asyrýǵa bolady. Ekinshiden, sot júıesiniń sapaly damýyn jáne kadrlarynyń jańarýyn qamtamasyz etip, úzdik zańgerler sýdıa bolýǵa umtylatyndaı jaǵdaı jasaý kerek. Úshinshiden, ásirese bıznes pen memlekettik quralymdar arasyndaǵy sot arqyly sheshiletin daý-damaıdy qaraý kezinde túsinikti ári boljamdy sot tájirıbesi kerek, sondaı-aq sýdıalarǵa zańsyz yqpal etý múmkindikterin joıý qajet» dedi.
Mine, Elbasy ádildik jolyndaǵy atqarylatyn jumysty osylaı kórsetti. Munyń ózinen sot bıliginiń dárejesi de aıqyndalyp otyr. Memleket basshysy ádildik jolyndaǵy qazylarǵa qamqorlyqty jan-jaqty jasap keledi. Bir kezderi aılyqtaryn ósirip, alańsyz qyzmet etýdi tapsyrdy. Biraq keıbir jerlerdegi sergeldeńder tyıylar emes. О́rge tómennen aǵylǵan qujat, sabylǵan adamdar barshylyq. Tipti ádil sottyń ádil sheshimi oryndalmaı jatatyny da kezdesip qalady. Bura tartýy da joq emes. Ádildikke qoly jetpeı saly sýǵa ketkender de bar.
Eń bastysy, kórinip turǵan qatelik týraly bul qalaı deseń, quqyǵyńdy talap etseń, «Júrsin sandalyp, jetken jerde teńdigin alar», dep keı basshy men qosshy qarsy shyqqan adamdy sotqa siltep, áýre sarsańǵa salyp qoıatyndar aramyzdan tabylady. Elbasy aıtqan 4 mıllıon azamattyń arasynda solardyń da júrgeni anyq.
Qaıtalap aıtamyz, jergilikti jerdegi, ózge de bılik ıeleri halyq isin qaldyqsyz atqarýdyń orynyna túıtkildi ózinen aýlaqtatyp, sotqa jiberý ádeti ornyǵyp bara jatqandaı. Muny kóp bolyp oılanýǵa tıispiz. Sebebi eki tizgin bir shylbyrdy qolǵa ustaǵan bıliktegi úlken-kishi laýazym ıeleri týyndaǵan máseleni aldymen ózderi elekten ótkizip, týra jolǵa salsa túıtkil azaıady. Eger sotsyz-aq ózara sheshetin daý-damaı aýyl kóleminde, mekeme ishinde atqarylsa, álgindeı artyq aýyz sóz óristemeıdi. Eń qıyny sotqa shapqylap júrip ketetin altyn ýaqytty aıtsańyzshy. Aýyl men qala arasynda tabanyna tozyp sot jaǵalap júrgenderdi kórgende Beıimbet Maılınniń: «Sottan kelemin, Sottan emes aý, Ottan kelemin», degen Ybyraıy kóz aldyńa keledi.
Jalpy, el ishinde basshylyq sheshetin isti sotqa silteı salýdyń shet pen shegi bolýy kerek. Ásirese sotta men qalaıda jeńemin deıtin shendi men shekpendiler óz mindetin sotqa siltemeı, sot arqyly sýdan taza, sútten aq bolyp shyǵýǵa talpynbaı jurtpen jumyla jumys istese, óz bedeline de, sot bedeline de daq túspes edi. Osy bir túıindi máseleni túıtkilge aınaldyrmaı jurt bolyp durys jolǵa qoısaq, ulttyq birlikke daq túspes edi. Sonda ǵana Prezıdent aıtqan orynsyz shyǵyn, artyq sot rásimderi azaıyp, shar-daý ýshyqpaı túsinistik taýyp, azat eldiń sot júıesi kúmán men kúdikten arylyp, aıbyny asary kúmánsiz.
Súleımen MÁMET,
«Egemen Qazaqstan»
