Jastar jylynyń jaqsylyǵy kóp

Qazirgi jahandyq dáýirde adam ómiri toqtaýsyz ózgerip jatqany málim. Máselen, onshaqty jyl buryn ózdiginen júretin kólikter, jasandy ıntelekt sekildi tehnologıalyq jańalyqtardyń aýyly alys sekildi kórinetin. Qazirgi tańda munyń bári kóz aldymyzda bolyp jatyr. Uber sekildi kompanıalar áldeqashan júrgizýshisiz taksılerdi synaqtan ótkizip úlgerdi. Jasandy ıntelektiniń nátıjesinde kóptegen ónertabystarǵa qol jetkizdik. 

Endeshe, Qazaqstan, onyń ishinde jastar osyndaı ózgeristerge saı bolýy tıis. О́ıtkeni óskeleń býyn – tuǵyry berik eldiń irgetasy ekeni aıtpasa da túsinikti. Odan qala berdi, bolashaq urpaqqa «toǵyzynshy terıtorıany» táýelsiz el retinde tabystaý – bizdiń, ıaǵnı jastardyń mindeti. Osy turǵydan alǵanda elimizdiń álemdik ózgeristerge beıimdele otyryp, jahandyq syn-qaterlerge árdaıym daıyn bolýy úshin bıyl jastar jyly bolyp jarıalanýy úlken mańyzǵa ıe.

Zamannyń ózgerýi jańa qajettilikterdi týyndatady. Qazirgi tańda jastar úshin mańyzdy másele – jaıly ómir súrý. Búginde qoǵam burynǵydaı elge, jerge bólinip kúresýdi emes, adamzattyq qundylyqty joǵary qoıýdy úırendi. Iаǵnı, 7 mıllıard adamdy asyrap otyrǵan Jer atty planetanyń máńgilik emes ekenin, tipti Kúnniń ózi ýaqyty kelgende sónetinin jaqsy túsingen. Sondyqtan, Ilon Mask, Djeff Bezos sekildi qaltaly azamattar ǵaryshty ıgerýge talpynyp jatyr. Munyń bári adamzat órkenıettiń jańa satysyna qadam basqanyn kórsetedi. «Jer shary – jalpyǵa ortaq Otan» degen jahandyq túsinik qalyptasty. Osylaısha, jastar úshin týǵan jer uǵymynyń máni kómeskilenip barady. 

Endeshe, jaıly ómir qalyptastyryp, jastardy elde ustap qalý burynǵydan da mańyzdy bola tústi. Osy máseleni jete túsine bilgen Elbasy Nursultan Nazarbaev der kezinde jastarǵa ońtaıly jaǵdaı jasaýdy qolǵa aldy. Memleket basshysy jas otbasylarǵa arnalǵan baspana máselesi iri qalalarda ótkir ekenin eskere otyryp, úsh iri megapolıste jumys isteıtin jastar úshin jylyna 1 myń páter salýdy Úkimetke tapsyrdy. Sonymen qatar búginde júzege asyrylyp jatqan «7-20-25» baǵdarlamasynyń baspanaly bolýǵa jasalǵan jeńildik ekeni belgili. 

Jaqynda AQSh-ta bank salasynda jumys isteıtin tanysymmen sóılesken edim. Bir kezde áńgime aýany osy páter máselesine aýdy. Ekeýara «7-20-25» baǵdarlamasynyń artyqshylyqtary men kemshilikteri týraly pikir almastyq. Álemdik bankte qyzmet atqarǵan tanysym atalǵan baǵdarlama iske qosylǵanyna rıza bolǵanyn jetkizdi. Onyń aıtýynsha, mundaı bastama – turǵyndarǵa óte tıimdi. Máselen, Qazaqstandaǵy ınflıasıa kólemi jylyna 7,5 paıyzdy quraıdy. Iаǵnı, 7 paıyzben nesıe berý arqyly memleket turǵyndardyń páterdi 25 jyldan keıin qazirgi baǵasyna alýymen teń. Al AQSh-ta ınflıasıa 3,5 paıyz bolsa, páterge beriletin nesıeniń kólemi – 5 paıyzdy quraıdy. Osylaısha amerıkalyqtar kerisinshe shyǵynǵa ushyraıdy eken. Qysqasha aıtqanda, Qazaqstanda jastardyń baspana alýyna barynsha múmkindik jasalyp jatyr. 

Jaıly ómirdi qalyptastyrýdyń taǵy bir baǵyty – jastardy jumyspen qamtý. Qazirgi tańda álem jastarynyń 300 mıllıony «eki qolǵa bir kúrek», isterge is tappaı júr. Qazaqstan halqynyń sany nebári 18 mıllıon ekenin eskersek, atalǵan sıfr óte kóp. 

Onyń ústine, tehnologıanyń qaryshtap damýy sendelgen jastardyń sanyn odan ári arttyra túsetini anyq. О́ıtkeni adam kúshin qajet etetin aýyr jumystar avtomattandyrylyp, robottar ónerkásipke keldi. Jasandy ıntelekt te birqatar tirlikti ózdiginen atqara beredi. О́rkenıetti elderde munyń alǵysharty qalyptasyp úlgergen. Anglıada «Bolashaq» baǵdarlamasymen oqyp júrgende satýshysy joq dúkenderdi kórip tańǵalǵan edik. ASDA, Sainsbury’s sekildi alpaýyt sýpermarketter áldeqashan avtomatty kassaǵa aýysqan-dy. Apple kompanıasynyń Siri, Yandex kompanıasynyń Alısa sekildi kómekshi tehnologıalardyń damýy call-ortalyq qyzmetkerine suranysty tómendetti. 

Aıta berseńiz, mundaı tizim búgin taýsyl­maıdy. Endeshe, adamdardy almastyra almaıtyn «kúrdeli» kásipterge jastardy baýlıtyn kez keldi. Ásirese, bıznespen aınalysamyn deýshilerge jol ashý asa mańyzdy. Osyny eskergen N.Nazarbaev shaǵyn nesıe berýdiń jáne oqytý isiniń oń tájirıbesi negizinde elimizde «Jas kásipker» baǵdarlamasyn ázirleýdi tapsyrdy. Osy jobanyń aıasynda  bilim alatyn jumyssyz jastar men ózin ózi jumyspen qamtyǵandardyń sanyn 100 myńǵa deıin jetkizý kózdelgen. 

Budan bólek, «Bıznes-2020» jol kartasy aıasynda jas kásipkerler úshin grant boıynsha bólinetin qarjy kólemi eki ese arttyrylmaq. Osylaısha, úsh jyl ishinde 300 myńǵa jýyq jastarymyz bıznestiń qyr-syryn meńgerip shyǵady. Kem degende 80 myń adam el ekonomıkasyna eleýli úles qosady. Taǵy bir aıta keterlik másele, osy jobany júzege asyrý úshin 2019-2021 jyldary 32,1 mıllıard teńge bólinedi. Aýylǵa kóship barǵan jastarǵa tólenetin járdemaqy mólsherin 70-ten 100 aılyq eseptik kórsetkishke deıin ulǵaımaq.

Qysqasha aıtqanda, jastar jylynda jasalatyn oń ózgeris óte kóp. Munyń bári eldiń irgesin berik etip, halyqtyń turmysyn kóterýge arnalǵan ıgi bastamalar. Endeshe, jastarǵa jaıly ómir qalyptastyrý naqty júzege asady dep aıtsaq qatelespeımiz.