Қазақша реферат Q.A.Iassaýı kesenesi | Оқу материалдары Әдебиет
Q.A.Iassaýı kesenesi
Túrkistan qlasynda 14 ǵasyrdyń sońynda turǵyzylǵan arhıtektýralyq ǵımarat. Qoja Ahmet Iasaýı dúnıe salǵannan keıin halyqtyń kóp jıylýymen ózine arnap soǵylǵan kishkene mazarǵa jerlenedi. Keıin bul kesene musylmandardyń jappaı táýep etý ornyna aınaldy. 1389, 1391, 1394 jáne 1395 jyldardaǵy qan tógis urystarda Ámir Temir Altyn Ordanyń óktemdigin joıyp, astanasy — Saraı-Berkeni órtep jiberedi. Mine, osy jeńistiń qurmetine Qoja Ahmet Iasaýıdiń eski mazarynyń ornyna jańa, zor kesene ornatýdy uıǵarady. Osy turǵyda Ámir Temir tek dinı maqsat-múddeni ǵana kózdegen edi deý qıyn. Bul onyń bedelin kóterýge, ústemdiginiń myzǵymas berik ekendigin kórsetýge jáne dala jaq tý syrtynyń senimdi bolýy úshin de qajet edi. Bul kezde Ámir Temir Moǵolstan ámirshisi Hazyr Qoja hannyń qyzy — Týkel hanymdy almaq bolyp, toı qamyna kirisip jatqan. Qalyńdyqty qarsy alý úshin Ámir Temirdiń ámirimen Samarqanda «Dilkúsh» («Gúl atqan júrek») baǵyn salý aıaqtaldy. Qalyńdyǵynyń aldynan shyǵýǵa attanǵan Ámir Temir jolshybaı Shanas eldi mekenine taıaý mańdaǵy Ahangeran qoınaýynda biraz aıaldaıdy. Qyrkúıek aıynda ol osy aradan Iasy shaharyna soǵyp, Qoja Ahmet Iasaýı zıratynyń basynda qulshylyq etý yrymyn jasaıdy, mazar janynda turatyn shyraqshy men dinı qyzmetshilerge baǵaly syılyqtar beredi. Derekterde Qoja Ahmet Iasaýıdiń 12 ǵ-da salynǵan, qulaýǵa jaqyn turǵan mazaryn kórgen Ámir Temir muny buzyp, ornyna jańasyn salýǵa ámir etkendigi aıtylady. Ámir Temirdiń usaq-túıekke deıin eseptep baryp bergen nusqaýynda keseneniń negizderi aldyn ala anyqtalyp kórsetilgen-di.
Jamaǵathana kúmbeziniń 41 kezge, al aınalasy 130 kezge teń bolýǵa tıisti. Bas fasady qos munaraly bıik portalmen kómkerilýi kerek edi. Peshtaqtyń munaralarǵa deıingi eni —60 kezge, peshtaq arqasynyń bıiktigi—30 kezge jetýi qajet bolatyn. Budan ári qabyrǵalarynyq uzyndyǵy—30 kezge teń, birneshe metaldyń qospasynan quıylǵan qazan ornatylatyn tórt buryshty, kúmbezdi bólme — jamaǵathana ornalaspaq edi. Oǵan qabyrǵalary 12 kezge teń, or qabyrǵasynda tórt qýysy bar, tóbesi qosarly kúmbezben kómkerilgen tórt buryshty bólme — kórhana jaıǵasýy kerek-tin. Bul bólmeniń edenine tavrız mármári tóselýi tıis edi. Kórhananyń oń jáne sol jaǵynan kólemi 16,5X13,5 kez bólmeler salynýy qajet bolatyn. Bulardan basqa da bólmeler bolýǵa tıis-tuǵyn. Olardyń kúmbezderi men qabyrǵalary shyny taspen qaptalyp, qabir qorshaýy tastan qashalýy qajet-ti jáne t. b.
Qurylysty júrgizýdi Temir óz dýanynda ıgilikti istermen shuǵyldanatyn Máýlen Ýbaıdýlla Sadyrǵa júktedi. Mavzoleıdi salý jedel qolǵa alynyp, sol zamanǵy deńgeıden qaraǵanda, asa qarqyndy júrgizildi. Negizgi jáne qosalqy bólmelerdi salý kezinde de qurylysshylar qoldaryndaǵy arhıtektýralyq syzbalar men ǵımarat jobasyna súıenip otyrdy. Arhıtektýralyq kólemder men olardyń bólshekteriniń asqan sheberlikpen salynǵandyǵynyń sebebin tek osylaı ǵana túsindirýge bolady. Temirdiń bolashaq mavzoleı jobasyn jasaýǵa tikeleı qatysyp, qurylysshylarǵa naqtyly nusqaý bergendigin ár túrli jazba derekter de dáleldeıdi.
Jobany ázirleý barysynda olar belgili bir modýldi paıdalandy, onyń jartysy da, shıregi de ólshem retinde júre beretin. Sondaı-aq, kompozıtsııalyq negiz etip alynǵap modýldik júıe de qoldanylatyn. Osy júıe boıynsha arhıtektýralyq kólemderdiń mólsheri, ishki jáne syrtqy taramdardyń, qýystardyń túrleri, qanattardyń uzyndyǵy, tereze jáne esik oıyqtarynyń, arqalardyń, qýystardyń, kúmbezderdiń, stalaktıtterdiń jáne t.b. tepe-teńdikteri belgilenip otyratyn. Ǵımarattyń jeke bólikteriniń jobadaǵy jáne keńistiktegi ózara úılesimdiligi, negizinen alǵanda, sharshy kelgen qabyrǵa uzyndyqtarynyń bas bólmeniń kóldeneńine qanshalyq sáıkesýine baılanysty belgilenetin.
Osy ádis Ahmed Iasaýı sáýlet ǵımaratyn salý kezinde de keńinen qoldanyldy. Jobany ólsheý nátıjesi mavzoleıdiń 60,6 santımetrlik teń qabyrǵaly modýldik — kólemdik torǵa dál kelip turǵanyn kórsetti, Al 60,6 santımetr — ortaǵasyrlyq bir kezge teń.
Qytaıǵa qarsy joryǵyn júzege asyra almaǵan Temir 1405 jylǵy fevralda Otyrar shaharynda dúnıe saldy. Ol qaıtys bolǵan soń mavzoleı qurylysy da toqtap qaldy.
Ahmed Iasaýı sáýlet ǵımaraty — asa úlken portaldy-kúmbezdi qurylys. Onyń eni —46,5 metr, uzyndyǵy—65 metr. Ǵımarattyń orasan zor portaly (eni — 50 metrge jýyq, portaldyq arqasynyń uzyndyǵy—18,2 metr) jáne birneshe kúmbezi bar. Onyn, ortalyq zalynyń tóńiregine túrli maqsatqa arnalǵan 35 bólme salynǵan.
Jamaǵathana (munda qola qazan turýy sebepti qazandyq dep atalǵan) kúmbeziniń ushar basyna deıin eseptegendegi ǵımarattyń bıiktigi—37,5 metr. Qazandyq bólmesine tikeleı qomaqty peshtaq — portal arqasy arqyly ótýge bolady. Syrtqy qabyrǵalardyń qalyńdyǵy—1,8—2 metr, qazandyq qabyrǵalarynryń qalyńdyǵy —3 metr. Jalpy turqy sımmetrııaly, jeke bólshekteri — assımmetrııaly bop keletin bul záýlim ǵımarat segiz túrli bólmeler tobynan turady. Ol portaly ońtústik shyǵysqa, al búıir betteri tıisinshe ońtústik batys pen soltústik shyǵysqa qaraıtyn etip salynǵan. Kelgen adam ortalyq zalǵa bas portaldyń sándi esigi arqyly kiredi.
Qazandyq Qazaqstan men Orta Azııadaǵy kirpishpen órgen kúmbezderdiń ishindegi eń úlken, dıametri 18,3 metrlik kúmbezben kómkerilgen. Bul bólmeden ótken soń oıýmen órnektelgen aǵash esik arqyly Ahmed Iasaýı múrdesi jatqan bólmege kirýge bolady.
Kórhananyń qos qabat kúmbezin keıde Muhammed-Hanafııa portaly dep te ataıdy. Qazandyqtan ózge bólmelerge qaraı qos qatarly segiz dáliz taraıdy. Bul dálizder ǵımaratty segiz dara blokqa bóledi. Ár blokta arhıtektýrasy da, paıdalanatyn maqsaty da ár qıly bólmeler bar. Ońtústik batys blokta meshit ornalasqan. Al ońtústik shyǵys blokta halımhana bar. Halımhanada dúısenbi men juma kúnderi kedeı-kepshik pen dárýishterge tegin úlestiriletin taǵam — halım ázirlenetin bolǵan.
Óziniń aýqymy jaǵynan bul mavzoleı Samarqandtaǵy Bıbi hanymnyń meshitine, Shahrısıabzdaǵy Aqsaraı men Dorýssıadat kórhanasyna teń. Ahmed Iasaýı mavzoleıiniń prototıpteri retinde bizdiń dáýirimizdiń VII—VIII ǵasyrynda salynyp, bitpeı qalǵan Jambyl oblysyndaǵy alyp qurylys (bekinis-saraı) Aqyrtasty (Tasaqyr) jáne Termez mańyndaǵy (IX ǵasyr) Qyryqqyz kompleksin ataýǵa bolady.
Sondaı-aq, Kene Úrgenishtegi Nádjmeddın Qýbrdiń (XIV ǵ.), Buharadaǵy Býıan Kýlı hannyń (XIV ǵ.) jáne t.b. mavzoleıleri de bizge deıin jetip otyr. Alaıda, klassıkalyq arhıtektýralyq úlgige aınalǵaı osy eki tásildiń ekeýi de máńgi jasaıtyn memorıaldyq kompleks — Ahmed Iasaýı sáýlet ǵımaratynda erekshe úılesim tapqan.
Ahmed Iasaýı sáýlet ǵımaraty da aıqyn ári úılesimdi josparmen salynǵan. Soltústik shyǵys blokta qudyqhana, al soltústik batys blokta Úlken Aqsaraı ornalasqan. Ońtústik batys jáne soltústik shyǵys jaqtarynyń orta tusynda óziniń arhıtektýralyq turqy jaǵynan birtektes, qabatty zaldar — Kishi Aqsaraı men kitaphana jáne qos qabatty qujyralar bar. Kezinde kitaphana qory meılinshe baı bolǵan. Komplekstiń ózge bólimderi de ár túrli sheshimin tapqan. Mavzoleıdegi segiz dálizdiń altaýy ótpeli de, ekeýi— tuıyq. Bıiktigi qos qabatty úıdeı dálizder búkil kompleksti óz aldyna derbes bloktarǵa bóledi. Bul ınjenerlik ozyq sheshimge kirpish konstrýktsııalary salasyndaǵy asa bilimdar maman, professor A.A.Shıshkın ǵana birinshi bop kóńil aýdaryp, taban topyraǵynyń ár tektestigin jáne jer silkiný qaýpin eskere otyryp, kúrdeli de keremet úlken qurylysty salyp shyqqan adamdardyń ǵajaıyp kóregen bolǵandyǵyna barynsha, basa nazar aýdardy. Shynynda da, búkil kompleksti 8 túrli jeke bólikterge bólý arqyly jasalǵan júıeniń qarapaıymdylyǵy men dáldigi ǵana tipti mavzoleıdiń irge topyraǵy qatty ylǵaldanǵan kezeńde de komplekstiń uzaq saqtalyp, jalpy birliginiń buzylmaýyn qamtamasyz etken edi.
Kitaphana men Aqsaraı bólmeleriniń tóbesi kóldeneń arkalarmen jabylǵan. Tóbeni osylaısha jabý túrli poshymdaǵy kúmbezderge, turqy shańyraq tárizdi ıyqtar men jappalarǵa negiz bolyp tur. Bul jappalarda kóterýshi arqalardyń ózara qıylysý elementteri Qazaqstan men Orta Azııa arhıtektýrasynda sol kezge deıin kezdespegen eleýli jańalyq bolyp tabylady. Alaıda, kúmbez astyndaǵy bólmelerdi, qabyrǵalaryndaǵy qýystardy tereńdetý jáne keńite túsý arqyly ony sharshy etip jasaý buǵan deıingi qurylystardan da kezdesedi.
Negizgi bólimder — qazandyqta, kórhana men meshitte qos qabatty arkalar joq, olardyń árqaısysynyń qabyrǵalarynan tórt-tórtten oıyqshalar jasalǵan. Kúmbezderdits ishki beti alýan turpattaǵy stalaktıttermen kómkerilgen. Bular arsha aǵashynan jasalǵan bileziktermen bekitilgen. Stalaktıtter kúmbez tabany astyndaǵy jalpaq parýazdy túzilisti kózden kólegeılep tur. Jaltyr arkalar men qalqan tárizdi súıir jelkenderge segiz qyrly kúmbezsheler kelip qııýlasqan, esik jaqtaǵy sharshy kólemdi qujyralardy ortalyq portaldan solar bólip turady. Kishi Aqsaraı men kitaphana bólmeleriniń tóbesin jabýǵa qalqan tárizdi jelkender paıdalanylǵan.
Mavzoleıdiń syrt qabyrǵalarynyń kórkemdelýi úsh bólikke jikteledi. Onyń orta bóligine úlken kólemdegi gırıhtermen órnektelgen jazýlar túsirilgen, joǵary jaǵyna — epıgraftyq frız, tómengi jaǵyna (irge bólegine) bıiktigi—1,85 metrlik tas kenere júrgizilgen. Irge bólegi qashalǵan tas taqtalarmen dánekerlengen. Mavzoleıdiń úsh qabyrǵasynyń ústińgi jaǵymen ótetin epıgraftyq frızde qurannan alynǵan sózder jazylǵan. (6-súre—«Mal», 58-aıat). Epıgraftyq frızdiń jazýlary terrakotalyq fonda quıma kirpishtermen órnektelgen. Frız eki jaǵynan maıolıkalyq jaqtaýmen shektelgen. Frızdiń bıiktigi —2,37 metr, joǵaryda shektelgen jaqtaýmen qosa eseptegendegi bıiktigi —2,62 metr. Jazýlar kógildir qyshpen órnektelip, qara kók tústi kirpishtermen kóleńke túsirilgen. Ǵımarattyń soltústik betindegi eki buryshtyń ekeýinde de tsılındr túrindegi úsh shırektik diqgekter bar, bular irgelik kenere men epıgraftyq frız aralyǵynda qııýlastyrylǵan. Bul dińgekterge de kýfa qarpymen jazylǵan jazýlar men oıý-órnekter túsirilgen. Irge men epıgraftyq frız ekeýiniń arasyndaǵy aralyq —qabyrǵanyń tegis jeri — terrakotalyq kirpishpen qalanǵan, kók tústi gırıhpen kómkerilgen. Al onyń ishki ashyq jerleri kógildir tústi kýfa jazýlarymen toltyrylǵan, bulardyń arasynan «Qudaı», «Muhammed», «O, jarylqaýshy», «Bılik allada», «Qudaı meniń ámirshim» jáne taǵy basqa sózderdi oqýǵa bolady.
Barlyq túrli tústi tas taqtalar tiginen, óńdelmegenderi kóldeneńinen qoıylǵan. Bular belgili júıemen, tikeleı sol qabyrǵa kendetiginiń ózinde qurastyrylǵan. Al olardyń bárin ustap turǵan tııanaq-ǵımarattyń búkil búıirleri boıynsha birkelki deıgeıde júrip otyratyn tas beldemsheler bolyp tabylady. Barlyq tereze oıyqtary soltústik shyǵys bettegi arka oıyǵy («Ilııas han oıyǵy» dep te atalady), soltústik shyǵys portal (Muhammed-Haıafııa portaly atalady) arkasynyń betteri maıolıka taqtaıshalarymen kómkerilgen. Mavzoleıdiń soltústik shyǵys betinde Ilııas han oıyǵynyń ústindegi epıgraftyq frız sońynda kók jylankózben «Shırazdyq Qoja Hasan» degen sóz jáne «Qujyranyń 800 jyly» (b. z. 1397 jyl) dep jazylǵan. Bul sheber Ahmed Iasaýı mavzoleıiniń barlyq úsh qabyrǵasyn jylankózben kómkerip shyqqan. Kórhananyń qatparly kúmbeziniń joǵary jaqtaýy men alty buryshty taqtapshada kýfaly
Barlyq tereze oıyqtary soltústik shyǵys bettegi arka oıyǵy («Ilııas han oıyǵy» dep te atalady), soltústik shyǵys portal (Muhammed-Haıafııa portaly atalady) arkasynyń betteri maıolıka taqtaıshalarymen kómkerilgen. Mavzoleıdiń soltústik shyǵys betinde Ilııas han oıyǵynyń ústindegi epıgraftyq frız sońynda kók jylankózben «Shırazdyq Qoja Hasan» degen sóz jáne «Qujyranyń 800 jyly» (b. z. 1397 jyl) dep jazylǵan. Bul sheber Ahmed Iasaýı mavzoleıiniń barlyq úsh qabyrǵasyn jylankózben kómkerip shyqqan. Kórhananyń qatparly kúmbeziniń joǵary jaqtaýy men alty buryshty taqtapshada kýfalyq stılmen shırazdyq mozaıkashy Shems Ábd-al-Ýahabtyń esimi jazylǵan. Ol kýmbezdiń qatparly qabyrǵalaryna jylankóz órnekter jasaǵan sheber edi.
Qazandyq kórhana men meshit qabyrǵalarynyń tómengi jaǵy alty buryshty kógildir taqtaılardan turatyn bıiktigi—1,5 metrlik maıolıka tystamamen qaptalyp, mozaıkalyq órnektermen áshekeılengen. Ári mozaıkalyq bedermen kóleńkelendirilgen. Al, edenge janasar tusta betine ósimdik órnegi salynyp, tastan qashalǵan beldeýsheler júrgizilgen.
Qazirgi shaqta shynaıy mozaıkalyq tystama tek kórhanadaǵy oıyqshada ǵana ushyrasady. Úsh shırektik maıolıkalyq tystama tek kórhanadaǵy oıyqshada ǵana bar. Úsh shırektik maıolıkalyq dińgeksheler sonda saqtalǵan. Mozaıkalyq tystama kórhana belmssinde de azdy-kópti ushyrasady. Qazandyq kórhana men meshit qabyrǵalarynyń mozaıkalyq tystamadan joǵary tustary da bir kezde oıý-órnektermen áshekeılenipti, biraq 1884—1886 jyldardaǵy jóndeý jumystarynyń barysynda-aq balshyqpen sylap tastalǵan. Qazandyq bólmesiniń ortasynda 60 shelek sý sııatyn, salmaǵy 2 tonna, dıametri 2,45 metr qola qazan turatyn, Qazanda qant qosylǵan sý toly bolady da, muny meshit qyzmetshileri juma namazy aıaqtalǵan soń emdik qasıeti bar sý retinde dinikeshterge úlestirip beretin. Bul qazan Túrkistan qalasynan 25 shaqyrym jerdegi Qarnaq degen mekende quıylatyn edi. Ony quıǵan tebrızdik sheber — Ábd-l-Ázız ıbn Sharafýddın.
Kezinde qazan tóńireginde jylqy quıryǵy taǵylǵan on tý turatyn. Olardyń keıbiriniń jarty aı beınesi men jazýlar túsirilgen úshkir ushtarynda bolatyn. Ertede mavzoleıdiń dinı qyzmetshileri kelýshilerge boı tumarlar berip otyratyn-dy. Keıinnen bul tumarlarǵa, ortasynda «Hazret Sultan Qoja Ahmed» degen jazýy bar dóńgelek mór (Qojahan sheber XVIII ǵasyrda jasaǵan) basylatyn boldy. Mavzoleıdiń meshiti de asa bir tamasha arhıtektýralyq qurylys. Ol — moıyndyǵynda on alty terezesi bar, shaǵyndaý qos qabat kúmbezdi sopaqshalaý kelgen zal. Oǵan qazandyq bólmesinen Jolbarys han dálizi arqyly ótýge bolady. Meshit qabyrǵalaryna jylankóz jalatylǵan alty qyrly kógildir taqtaıshalar ustalǵan. Meshittiń batys jaq qabyrǵasyna Mekkedegi qaǵba sııaqtandyryp 3,5×2,5 metrlik mozaıkalyq mıhrab ornatylǵan. Mıhrab meshitke erekshe kórik berip tur. Onyń beti mozaıkamen jáne ósimdik sýreti bederlengen maıolıka taqtaıshalarymen áshekeılengen. Mıhrab degenimiz— jebe ushty arkasy bar oıyq. Bul oıyq jáne kógildir tústi mozaıkamen kórkemdelgen, tik buryshty sándik beldeýmen qorshalǵan, oǵan «sýlh» stılinde aq áriptermen quran sózderi jazylǵan. Ár jerden ásemdik úshin jalatylǵan altynnyń silemi kózge shalynady. Tik buryshty beldeý tutastaı ósimdik sýretimen órnektelgen.
Mavzoleıdiń ońtústik batys jaǵynda dinshilderdiń qyryq kúndik oraza ustaýyn jáne qudaıǵa qulshylyq etýge arnalǵan jer asty minajathanalary Qoja Ahmedtiń kózi tiri kezinde jasalyp, qaıta jańǵyrtylǵan. XVI ǵasyrda meshitke irgeles qosalqy bólmeler turǵyzyla bastady, býlar: batys betkeıdegi dáret alatyn taharathana men Úlken Aqsaraıdyń soltústik shyǵysyndaǵy «balhı» tásilindegi ıyqpen kómkerilgen jer asty zıraty (XI—XII ǵ.). XVI ǵasyrdan bastap mavzoleıdiń jekelengen bólmelerine áıgili adamdardyń súıekteri qoıyla bastady. Mysalǵa, 1451 jyly Temirdiń nemeresi Ábý Saıdtyń Samarqandty jaýlap alýyna áskerı kómek bergen Ábilqaıyr han osynda jerlendi. Sol kómegine rıza bolǵan Ábý Saıd Ulyqbektiń qyzy, Temirdiń shóberesi Rabıǵa Sultan Begimdi hanǵa qosty. Munda Qaz daýysty Qazybek sekildi kazaq bıleriniń múrdeleri jatyr.
1864 jyly general Chernıaev bastaǵan patsha áskerleri Túrkistan qalasyn alǵan kezde polkovnık Verevkın qorǵanýshylar bas saýǵalaǵan Ahmed Iasaýı mavzoleıin zeńbirekpen atqylady. Onyń snarıadtary eskertkishti on bir jerden opyryp ketti.
1898 jyly Rabıǵa Sultan Begim mavzoleıi buzylyp, onyń kirpishi qazynalyq qurylystarǵa paıdalanyldy. Shyǵystyń arhıtektýralyq eskertkishterin zertteýge orystyń ozyq oıly ıntellıgentsııalary, tarıhshylar, arheologtar, arhıtektorlar men shyǵystanýshylar keńinen aralasty. Jóndeý barysynda sáýletshiler men ınjenerler túrli arhıtektýralyq bólshekterdiń egjeı-tegjeıli chertejyn jáne mavzoleıdiń qurylym josparyn jasap shyqty.
1907 jyly Ahmed Iasaýı sáýlet ǵımaratyn jóndeýge musylman buqarasynan erikti túrde járdem jınaýǵa áreket jasaldy. Edáýir qarajat jınalǵanymen, bul shara da aıtarlyqtaı nátıje bergen joq.
1910 jyly Túrkistanda jergilikti orys ákimshiliginiń baqylaýymen mavzoleıdi jóndeýge qarajat jınaý jóninde arnaýly komıtet qurylyp, shaıqylar jıǵan on eki myń somǵa ǵımarattyń tóbesi men qabyrǵalarynyń bir bóligine azdy-kópti jóndeý júrgizildi.
1938 jyly Lenıngradtaǵy Búkilodaqtyq Kórkemsýret akademııasy arhıtektýra fakýltetiniń stýdentteri professor A.Baklanovtyń basshylyǵymen kúmbezdiń ishki betindegi stalaktıtterdi ólshep, beınesin qaǵazǵa túsirdi, ǵımarat qurylysynyń syzba beınesin jasady.
1945 jyldan bastap úkimetimizdiń sheshimi boıynsha Qazaqstan terrıtorııasyndaǵy arhıtektýralyq eskertkishterdi esepke alý, zertteý jáne qalpyna keltirý isi Qazaq SSR Mınıstrler Soveti janyndaǵy Arhıtektýra jónindegi respýblıkalyq basqarma qaramaǵyna kóshirildi. 1951 — 1957 jyldary Ózbek SSR Mınıstrler Sovetiniń Qurylys isteri jónindegi memlekettik komıtetinits arnaýly ǵylymı-jóndeý sheberhanasy Qazaq SSR-imen aradaǵy kelisim-shart boıynsha eleýli jóndeý jumystaryn júrgizdi.
1951 —1954 jyldary bul jumysqa B. N. Zasypkın ǵylymı jetekshilik etti, al 1955—1957 jyldary osy sheberhananyń ǵylymı soveti basshylyq jasady. Osy ýaqyt ishinde arhıtektorlar V. Fılımonov, I. Pletnev, T.Karýmıdzeniń jobalary boıynsha tsementten irgetas ornatý, ǵımarattyń búıir betterin qalpyna keltirý jumystary qolǵa alyndy. Qazandyq kúmbeziniń tórt jáne segiz qabyrǵalaryn tystaý jumysy arhıtektor T. Karýmıdzeniń basshylyǵymen júzege asyryldy. 1954 jyly eskertkish irgetasyn japqan topyraq o bastaǵy deńgeıine deıin arshyldy, mádenı qabattardyń qalyńdyǵy keı tustarynda eki, eki jarym metrge jetti. Bastapqy kezde tystama qaldyqtaryn negizge ala otyryp, barlyq qabyrǵalar irgesi qalpyna keltirildi. Shaǵyn kúmbezder de osy jyldarda jóndeldi. 1953 jyly arhıtektorlar M.Abdýllaev, V. Jeleznıakov, A. Hýsaınov, E. Osıpov mavzoleıdiń birinshi jáne ekinshi qabaty men chertejshylar I. Ýsmanhojaev, S. Neýmyvakın, B.Lovkachev pen L.Mankovskaıa eskertkishtiń barlyq bólmelerinin. ólshsmderin naqtylap, chertejyn syzdy. 1958 jyly Ózbek SSR-iniń joǵaryda atalǵan óndiristik sheberhanasymen jasalǵan shart buzyldy. Jóndeý jumystary 1960 jyly Qazaq SSR Mınıstrler Sovetiniń Qurylys isteri jónindegi memlekettik komıtetiniń kúshimen qaıta jalǵastyryldy.
1966 jyly Qazaq SSR Mınıstrler Sovetiniń sheshimimen Qazaq SSR Mádenıet mınıstrligi janynan Respýblıkalyq ǵylymı-jóndeý sheberhanasy quryldy. Mavzoleı astyna irgetas ornatý jumysy tuńǵysh ret 1928 jyly qolǵa alynǵan edi. Meshit qabyrǵalarynyń astyna irgetas ornatý úshin (1938) Zasypkın ǵanysh eritindisin qoldandy, al keıin osy saladaǵy jumystarǵa sýǵa berigirek materıal retinde tsement paıdalanyldy.
Alaıda, mundaı sharalardan kelgen paıda az boldy da, keıin buǵan Zasypkınniń ózi de ókinish bildirdi. Der kezinde qolǵa alynǵandyǵyna jáne mańyzdylyǵyna qaramastan, burynǵy júrgizilgen barlyq jóndeý jumystarynyń naqtyly tarıhı-mádenı josparynyń bolmaǵandyǵyn atap aıtý kerek. Osynyń saldarynan ǵımarat tóńiregine turǵyzylǵan kóptegen mańyzdy kóne ǵımarattardyń joıylyp ketýine jol berildi. Ahmed Iasaýımen salystyrýǵa bolmaıtyn kishkene mavzoleıler men minajat oryndaryna, sondaı-aq dástúrli turǵyn úılerge kóńil bólmeýdiń saldarynan mavzoleıdiń masshtabtyq belgi ólshemderinen jurdaı bolyp, sompaıyp jalǵyz qalýyna ákep soqty. Ahmed Iasaýı sáýlet ǵımaraty tóńireginde tarıhı-: arhıtektýralyq kompleks turǵyzý jóninde qolǵa alynyp jatqan isterde oryn tolmas osyndaı qatelikter eskerilýde. Bul ıgilikti iste Qazaq SSR Mınıstrler Sovetiniń eskertkishti qalpyna keltirý jenindegi 1972 jyly qabyldaǵan qaýlysy úlken rol atqardy.
Автор публикации
не в сети 3 недели
Tarazsky
